Postitused

Eetika ja IT

 Mina arvan, et tehnoloogia üksinda ei saa olla ebaeetiline, kuna eetika ja tehnoloogia on aegade algusest käinud käsikäes- alates ajast kui leiutati vibu (ca - 70 000 a tagasi, isegi enne ratta leiutamist) kuni aatompommide ja tehisintellektini. Iga uue tehnoloogia või tehnoloogilise vahendi juurde on kuulunud küsimus, kuidas ja mille jaoks seda kasutada. Kunagi lugesin ajalooõpikust, et keskajal jahi- ja sõjapidamisse lisandus uus vibulaadne relv nimega amb, Tegelikult ta nii uus polnudki, Vana-Hiinas leiutati ta juba 7. saj ekr ning Kreekas 1. saj pkr, kuid millegipärast vahepeal ta kadus ning sajandeid hiljem võeti ta läbi vaeva Lääne-Euroopas kasutusele. Amb oli tolleaegsete relvade keskel nii võimas, et surm oli kiire ja garanteeritud, nii et ammulaskjat polnud isegi puude tagant näha, mil järel paavst pani ammu kirikuvande alla. Ammu keelustamise põhjuseks tõi ta selle ebaeetilisuse, et selline tapmisviis pole teiste suhtes aus ehk sellest ei kujune aus võitlus, et peab võitlema
Postita kommentaar
Lisateave

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kõige tüüpilisemad pahavarad, millega minu kogemuste põhjal arvutit remontima tullakse, on viirused, nuhkvara ja trooja hobused. Minu arvates ohtlikuim nendest on nuhkvara, (kuigi kahjuks piisab kõigist eelnimetatutest, et võtta üle kogu arvuti ja jälgida kasutaja tegevust), kuna ta on teistest pahavaradest rohkem peidetud ja mitte ressursinõudlik, mille tõttu on ka ekspertidel lihtne teda märkamata jätta (ehk ei pea olema selleks Nigeeria kirju avav kodanik).  Mitnick väidab, et küberturvalisus koosneb kolmest komponendist või reeglist, millest ühtki ei tohi täitmat jätta: 1.Tehnoloogiline Tasuta lahendusena tooksin välja hoolsa käitumise internetis, arvutitootja soovitusi, oma arvutist varukoopiate tegemise ning  regulaarse tarkvara uuendamise. Tasuliste lahenduste puhul võiks kindlustada end korras viirusetõrjetarkvaraga ja moodsa tulemüüriga ning seejärel veenduda, et tarkvarade viimased turvauuendused oleksid paigaldatud. 2. Reeglid Ettevõtetes peaksid olema reeglid, kus keelataks
Postita kommentaar
Lisateave

Teistmoodi IT

 Sotsiaalkindlustusameti 2022 aasta andmetel elab 123 377 puudega inimest (mis on suurem, kui rahvaarv Tartus), kelledest üle poole on raske puudega- enamasti tööealised ja eakad kodanikud. Õnneks on Eesti ja Euroopa Liit võtnud vastu uue puuetega inimeste valdkonna strateegia, kuna eelnev oli vananenud ja pärines aastast 2001. Ka võrdse kohtlemise seadus kahjuks ei laiene erivajadustega inimgrupile ei kaheastmelises seaduses ega ka reaalses elus. Puuetega inimestele erilahenduste ehitamine nõuab raha ja tööd.  Nii palju kui olen ise heaoluriikides elanud, olen näinud (nt Rootsis, Inglismaal) nendes riikides rohkem panustamist eriajadustega inimeste toetamiseks, võrdväärseks kohtlemisks ja kaasamiseks igapäevastesse tegevustesse. Alustades ratastooli mägedest treppide kõrval IGA hoone ees ja lõpetades raamatukogudega, kus on puuetega inimeste jaoks on loodud tehnilised lahendused. Kuna meil on sinnamaani veel arenguruumi, siis valiksin vahest heameelega IT-tugilahenduste otsustaja roll
Postita kommentaar
Lisateave

Kasutatavus veebis

Veebis on palju erinevaid valdkondi, kus kasutatavust hinnata. Nt internetipanga ja ülikooli pakutavaid teenuseid kasutan ma mobiilirakendustes. Seetõttu valisin ma kasutatavuse hindamiseks veebis ilusalongide koduleheküljed, mida ma viimati külastasin. Hindamiseks kasutan ma Jakob Nielseni kasutatavuse komponente: Negatiivne näide Halva näitena toon siia https://kammisassi.ee/#. Õpitavus ja meeldejäävus on siin mitte väga aeglane, kuna tegu on lihtsa ühe lehelise leheküljega, mida alla skrollides leiab lõpuks ikka midagi üles. Siin aga kannatab tõhusus, leheküljel alla liikumine on tehtud vaevaliseks. Menüülinkidele vajutades jõuab küll kiiremini erinevate teenusteni, kuid aktiivseks tehtud teenused ei avane, nt ei näe midagi juukslõikus, massaaži... kohta. Vigu siin lihtsal leheküljel kasutajal teha pole õnneks võimalik. Kokkuvõttes kannatabki tõhusus ja rahulolu. Positiivne näide Siin toon välja eelmise ettevõtte konkurendi http://www.maribell.ee/. Juba esimesel momendil silm haarab
Postita kommentaar
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus (9. nädal)

Kui paluda mul kirjeldada kahte tuntud ja samas erinevat juhitüüpi, tulevad mul esimesena meelde ühed tuntuimad IT juhid, kes panid aluse personaalarvutite arengusse. Loomulikult mõtlen ma Steven Paul Jobs'i ja Stephen Gary Wozniak'i. Terves nende koostöö ajaloos, millega saab tutvuda nii kirjapandut lugedes kui ka kaadreid vaadates, jäävad silma nende kahe mehe võrdväärsed (juhi) rollid ühise eesmärgi elluviimisel. Kumbki neist ei allu teineteisele, kuna juhi roll on mõlemal erinevas valdkonnas.  Kui paigutada nad mõlemad juhirollidesse, siis Jobs'ile enda müügimehe andega, sihikindlusega, motiveerimis- ja suhtlemisoskusega, autoriteetsusega ning innovaatilisusega sobiksid enamik juhirolle alates mentorist kuni suhtlejani. Kuna Jobs'i on raske paigutada ühte kitsasse rolli, siis valiksin temale kõige laiahaardelisema rolli nagu juht ehk "leader". Woz'iga on juba lihtsam. Ka temal olid mingid juhi omadused nagu Jobs'il- selge arusaam sellest kuhu jõuda
Postita kommentaar
Lisateave

Professionaalsus IT-s (8. nädal)

Enne kõrgkooli astumist osalesin täiskasvanutele mõeldud 3-kuulisel IT projektijuhi koolitusel (BCS koolitus AS). Samuti uurisin nii kutse- kui ka kõrgkoolide pakutavaid arvutialasid. Üksnes sertifikaatide omandamist ma mõistlikuks ei pidanud ja õigesti tegin ka, nad on kõik liiga kallid nn mehele/naisele metsast.  Kutsekooli (nt Polütehnikumi) IT erialade (nt arendus, arvutisüsteemid) õppekavad on väga tehnilised (mis on hea!) ja erialaspetsiifilised, et kutsekooli baasil erialasele tööle ikka võetakse, kui endal on piisavalt pealehakkamist ja tahet edasi areneda jagub. Polütehnikumi kutsehariduse omandamine arenduse ja infosüsteemide alal kestab 2 aastat, TTÜ endise IT Kolledži arenduse ja administreerimise õppekava omandamine nominaalajaga aga 3 aastat, kus õppekava täidavad peale erialaste ainete ka matemaatika/füüsika ained, IT juhtimisega seotud ained, majandusained ja teised silmaringi avardavad õppeained. Seega mina valisin kõrgkooli, kuna mulle meeldis suur valikuvõimalus eria
Postita kommentaar
Lisateave

Naatani tarkvaraprojekti litsentsid (7. nädal)

  Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev  copyleft ) BSD litsents (ilma  copyleft ita) Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Olles Naatani asemel ning ärivaralist litsents i valides, oleks minu jaoks esimeseks puuduseks hind. Tal peab see tarkvaraprojekt piisavalt kasumit tooma, et ta oma tarkvara kohta käivat konfidentsiaalset infot (nt lähtekoodi) kaitsta saaks ehk vajadusel juriste palgata ja nt töötajaid koolitada. Positiivne on ärivaralise litsentsi valikul muidugi õigus takistada teistel oma toodet levitamast ja kopeerimast. Aga suurfirma peab selle litsentsi puhul oma tarkvara kaitsmisega järjepidevalt ja aktiivselt tegelema ehk tegema tarkvara levitamise/kopeerimise võimalikult raskeks. GNU GPL 'i puhul on tegu litsentsiga, mis lubab teha kõike, mida ärivaraline ei luba (kopeerida, muuta, levitada) kui litsents käib kaasas ig
Postita kommentaar
Lisateave