Naatani tarkvaraprojekti litsentsid (7. nädal)

 

  • Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel:
    • ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)
    • GNU GPL (tugev copyleft)
    • BSD litsents (ilma copyleftita)

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?


Olles Naatani asemel ning ärivaralist litsentsi valides, oleks minu jaoks esimeseks puuduseks hind. Tal peab see tarkvaraprojekt piisavalt kasumit tooma, et ta oma tarkvara kohta käivat konfidentsiaalset infot (nt lähtekoodi) kaitsta saaks ehk vajadusel juriste palgata ja nt töötajaid koolitada. Positiivne on ärivaralise litsentsi valikul muidugi õigus takistada teistel oma toodet levitamast ja kopeerimast. Aga suurfirma peab selle litsentsi puhul oma tarkvara kaitsmisega järjepidevalt ja aktiivselt tegelema ehk tegema tarkvara levitamise/kopeerimise võimalikult raskeks.

GNU GPL'i puhul on tegu litsentsiga, mis lubab teha kõike, mida ärivaraline ei luba (kopeerida, muuta, levitada) kui litsents käib kaasas iga tuletatud tarkvaraga ning seda muuta ei tohi. GPL tarkvara peab olema kõigile kättesaadav samade tingimuste alusel ning omandvara sellest teha ei tohi. Naatani asemel valiksin just sellesama litsentsi. Kuna saan oma tuletatud tarkvaraga raha teenida ning ei pea pidevalt iga hinnaga oma tarkvara kaitsma kellegi (nt levitajate) eest. 

BSD litsentsi ma valiksin juhul, kui tahan teha omandtarkvara ning sinna jupi BSD litsentsiga tarkvara sisse pikkida. Igaljuhul kasutaksin seda võimalust, kubna BSD-ga võib teha tasuta mida iganes soovid. Aga enda toodetud tarkvarale ma BSD litsentsi ei kehtestaks. Kui, siis ainult hobi korras. Aga äraelamiseks lihtsalt ühiskonnale heategevusest ei piisa.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eetika ja IT

 Mina arvan, et tehnoloogia üksinda ei saa olla ebaeetiline, kuna eetika ja tehnoloogia on aegade algusest käinud käsikäes- alates ajast kui leiutati vibu (ca - 70 000 a tagasi, isegi enne ratta leiutamist) kuni aatompommide ja tehisintellektini. Iga uue tehnoloogia või tehnoloogilise vahendi juurde on kuulunud küsimus, kuidas ja mille jaoks seda kasutada. Kunagi lugesin ajalooõpikust, et keskajal jahi- ja sõjapidamisse lisandus uus vibulaadne relv nimega amb, Tegelikult ta nii uus polnudki, Vana-Hiinas leiutati ta juba 7. saj ekr ning Kreekas 1. saj pkr, kuid millegipärast vahepeal ta kadus ning sajandeid hiljem võeti ta läbi vaeva Lääne-Euroopas kasutusele. Amb oli tolleaegsete relvade keskel nii võimas, et surm oli kiire ja garanteeritud, nii et ammulaskjat polnud isegi puude tagant näha, mil järel paavst pani ammu kirikuvande alla. Ammu keelustamise põhjuseks tõi ta selle ebaeetilisuse, et selline tapmisviis pole teiste suhtes aus ehk sellest ei kujune aus võitlus, et peab võitlema
Lisateave

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kõige tüüpilisemad pahavarad, millega minu kogemuste põhjal arvutit remontima tullakse, on viirused, nuhkvara ja trooja hobused. Minu arvates ohtlikuim nendest on nuhkvara, (kuigi kahjuks piisab kõigist eelnimetatutest, et võtta üle kogu arvuti ja jälgida kasutaja tegevust), kuna ta on teistest pahavaradest rohkem peidetud ja mitte ressursinõudlik, mille tõttu on ka ekspertidel lihtne teda märkamata jätta (ehk ei pea olema selleks Nigeeria kirju avav kodanik).  Mitnick väidab, et küberturvalisus koosneb kolmest komponendist või reeglist, millest ühtki ei tohi täitmat jätta: 1.Tehnoloogiline Tasuta lahendusena tooksin välja hoolsa käitumise internetis, arvutitootja soovitusi, oma arvutist varukoopiate tegemise ning  regulaarse tarkvara uuendamise. Tasuliste lahenduste puhul võiks kindlustada end korras viirusetõrjetarkvaraga ja moodsa tulemüüriga ning seejärel veenduda, et tarkvarade viimased turvauuendused oleksid paigaldatud. 2. Reeglid Ettevõtetes peaksid olema reeglid, kus keelataks
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus (9. nädal)

Kui paluda mul kirjeldada kahte tuntud ja samas erinevat juhitüüpi, tulevad mul esimesena meelde ühed tuntuimad IT juhid, kes panid aluse personaalarvutite arengusse. Loomulikult mõtlen ma Steven Paul Jobs'i ja Stephen Gary Wozniak'i. Terves nende koostöö ajaloos, millega saab tutvuda nii kirjapandut lugedes kui ka kaadreid vaadates, jäävad silma nende kahe mehe võrdväärsed (juhi) rollid ühise eesmärgi elluviimisel. Kumbki neist ei allu teineteisele, kuna juhi roll on mõlemal erinevas valdkonnas.  Kui paigutada nad mõlemad juhirollidesse, siis Jobs'ile enda müügimehe andega, sihikindlusega, motiveerimis- ja suhtlemisoskusega, autoriteetsusega ning innovaatilisusega sobiksid enamik juhirolle alates mentorist kuni suhtlejani. Kuna Jobs'i on raske paigutada ühte kitsasse rolli, siis valiksin temale kõige laiahaardelisema rolli nagu juht ehk "leader". Woz'iga on juba lihtsam. Ka temal olid mingid juhi omadused nagu Jobs'il- selge arusaam sellest kuhu jõuda
Lisateave