SandraH

 Mina arvan, et tehnoloogia üksinda ei saa olla ebaeetiline, kuna eetika ja tehnoloogia on aegade algusest käinud käsikäes- alates ajast kui leiutati vibu (ca - 70 000 a tagasi, isegi enne ratta leiutamist) kuni aatompommide ja tehisintellektini. Iga uue tehnoloogia või tehnoloogilise vahendi juurde on kuulunud küsimus, kuidas ja mille jaoks seda kasutada. Kunagi lugesin ajalooõpikust, et keskajal jahi- ja sõjapidamisse lisandus uus vibulaadne relv nimega amb, Tegelikult ta nii uus polnudki, Vana-Hiinas leiutati ta juba 7. saj ekr ning Kreekas 1. saj pkr, kuid millegipärast vahepeal ta kadus ning sajandeid hiljem võeti ta läbi vaeva Lääne-Euroopas kasutusele. Amb oli tolleaegsete relvade keskel nii võimas, et surm oli kiire ja garanteeritud, nii et ammulaskjat polnud isegi puude tagant näha, mil järel paavst pani ammu kirikuvande alla. Ammu keelustamise põhjuseks tõi ta selle ebaeetilisuse, et selline tapmisviis pole teiste suhtes aus ehk sellest ei kujune aus võitlus, et peab võitlema

Kõige tüüpilisemad pahavarad, millega minu kogemuste põhjal arvutit remontima tullakse, on viirused, nuhkvara ja trooja hobused. Minu arvates ohtlikuim nendest on nuhkvara, (kuigi kahjuks piisab kõigist eelnimetatutest, et võtta üle kogu arvuti ja jälgida kasutaja tegevust), kuna ta on teistest pahavaradest rohkem peidetud ja mitte ressursinõudlik, mille tõttu on ka ekspertidel lihtne teda märkamata jätta (ehk ei pea olema selleks Nigeeria kirju avav kodanik).  Mitnick väidab, et küberturvalisus koosneb kolmest komponendist või reeglist, millest ühtki ei tohi täitmat jätta: 1.Tehnoloogiline Tasuta lahendusena tooksin välja hoolsa käitumise internetis, arvutitootja soovitusi, oma arvutist varukoopiate tegemise ning  regulaarse tarkvara uuendamise. Tasuliste lahenduste puhul võiks kindlustada end korras viirusetõrjetarkvaraga ja moodsa tulemüüriga ning seejärel veenduda, et tarkvarade viimased turvauuendused oleksid paigaldatud. 2. Reeglid Ettevõtetes peaksid olema reeglid, kus keelataks

 Sotsiaalkindlustusameti 2022 aasta andmetel elab 123 377 puudega inimest (mis on suurem, kui rahvaarv Tartus), kelledest üle poole on raske puudega- enamasti tööealised ja eakad kodanikud. Õnneks on Eesti ja Euroopa Liit võtnud vastu uue puuetega inimeste valdkonna strateegia, kuna eelnev oli vananenud ja pärines aastast 2001. Ka võrdse kohtlemise seadus kahjuks ei laiene erivajadustega inimgrupile ei kaheastmelises seaduses ega ka reaalses elus. Puuetega inimestele erilahenduste ehitamine nõuab raha ja tööd.  Nii palju kui olen ise heaoluriikides elanud, olen näinud (nt Rootsis, Inglismaal) nendes riikides rohkem panustamist eriajadustega inimeste toetamiseks, võrdväärseks kohtlemisks ja kaasamiseks igapäevastesse tegevustesse. Alustades ratastooli mägedest treppide kõrval IGA hoone ees ja lõpetades raamatukogudega, kus on puuetega inimeste jaoks on loodud tehnilised lahendused. Kuna meil on sinnamaani veel arenguruumi, siis valiksin vahest heameelega IT-tugilahenduste otsustaja roll