Teistmoodi IT
Sotsiaalkindlustusameti 2022 aasta andmetel elab 123 377 puudega inimest (mis on suurem, kui rahvaarv Tartus), kelledest üle poole on raske puudega- enamasti tööealised ja eakad kodanikud. Õnneks on Eesti ja Euroopa Liit võtnud vastu uue puuetega inimeste valdkonna strateegia, kuna eelnev oli vananenud ja pärines aastast 2001. Ka võrdse kohtlemise seadus kahjuks ei laiene erivajadustega inimgrupile ei kaheastmelises seaduses ega ka reaalses elus. Puuetega inimestele erilahenduste ehitamine nõuab raha ja tööd.
Nii palju kui olen ise heaoluriikides elanud, olen näinud (nt Rootsis, Inglismaal) nendes riikides rohkem panustamist eriajadustega inimeste toetamiseks, võrdväärseks kohtlemisks ja kaasamiseks igapäevastesse tegevustesse. Alustades ratastooli mägedest treppide kõrval IGA hoone ees ja lõpetades raamatukogudega, kus on puuetega inimeste jaoks on loodud tehnilised lahendused. Kuna meil on sinnamaani veel arenguruumi, siis valiksin vahest heameelega IT-tugilahenduste otsustaja rolli. Esiteks ma arvan, et puuetega inimeste tehnoloogia peaks olema nii sosiaal-, majandus-, ja kommunkatsiooni ministeeriumi valdkond, kuna selle inimgrupi tööaeliste osakaal on suur ehk mida rohkem ministeeriume ja ametnikke puuetega inimgrupi tehnoloogiasse panustab, seda rohkem saab kaasata neid tööellu ja seeläbi kaotada töötude osakaalu isegi. IT-tugilahenduste soetamise peaksime rahastama me kõik maksude näol, kuna puudega inimgrupp oleme meie ise- samamoodi nagu me kõik vananeme, võime kaotada oma tervise.
Kommentaarid
Postita kommentaar