Professionaalsus IT-s (8. nädal)

Enne kõrgkooli astumist osalesin täiskasvanutele mõeldud 3-kuulisel IT projektijuhi koolitusel (BCS koolitus AS). Samuti uurisin nii kutse- kui ka kõrgkoolide pakutavaid arvutialasid. Üksnes sertifikaatide omandamist ma mõistlikuks ei pidanud ja õigesti tegin ka, nad on kõik liiga kallid nn mehele/naisele metsast. 

Kutsekooli (nt Polütehnikumi) IT erialade (nt arendus, arvutisüsteemid) õppekavad on väga tehnilised (mis on hea!) ja erialaspetsiifilised, et kutsekooli baasil erialasele tööle ikka võetakse, kui endal on piisavalt pealehakkamist ja tahet edasi areneda jagub. Polütehnikumi kutsehariduse omandamine arenduse ja infosüsteemide alal kestab 2 aastat, TTÜ endise IT Kolledži arenduse ja administreerimise õppekava omandamine nominaalajaga aga 3 aastat, kus õppekava täidavad peale erialaste ainete ka matemaatika/füüsika ained, IT juhtimisega seotud ained, majandusained ja teised silmaringi avardavad õppeained. Seega mina valisin kõrgkooli, kuna mulle meeldis suur valikuvõimalus erialasiseselt ja võimalus "ennast leida" ehk õppida seda, mis rohkem meeldima hakkab. 

Kutsekooli võiks valida siis, kui on tahe konkreetne tegevus "selgeks saada" või on teada täpselt, millisel ametil või positsioonil tööle hakata. Sertifikaatide omandamine (nt RedHat) tasuta on võimalik kõrgkoolis/kutsekoolis ja ka teatud organisatsioonid koolitavad oma spetsialiste. Kui inimesel (kõrg/kutse)koolitausta pole, siis sertifikaati tasub omandada vaid juhul, kui ihaldatav ametikoht seda nõuab või on teada mingi teine viis, kuidas saadud oskused või diplom kasumit tekitama hakkavad.

Kõrgkooli kasuks võiks otsustada juhul, kui on soov süvitsi erialasse siseneda, panustada valitud eriala arengusse ning sellel alal end harida ja täiendada kuni elu lõpuni.