Test

 Testike

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kasutatavus veebis

Veebis on palju erinevaid valdkondi, kus kasutatavust hinnata. Nt internetipanga ja ülikooli pakutavaid teenuseid kasutan ma mobiilirakendustes. Seetõttu valisin ma kasutatavuse hindamiseks veebis ilusalongide koduleheküljed, mida ma viimati külastasin. Hindamiseks kasutan ma Jakob Nielseni kasutatavuse komponente: Negatiivne näide Halva näitena toon siia https://kammisassi.ee/#. Õpitavus ja meeldejäävus on siin mitte väga aeglane, kuna tegu on lihtsa ühe lehelise leheküljega, mida alla skrollides leiab lõpuks ikka midagi üles. Siin aga kannatab tõhusus, leheküljel alla liikumine on tehtud vaevaliseks. Menüülinkidele vajutades jõuab küll kiiremini erinevate teenusteni, kuid aktiivseks tehtud teenused ei avane, nt ei näe midagi juukslõikus, massaaži... kohta. Vigu siin lihtsal leheküljel kasutajal teha pole õnneks võimalik. Kokkuvõttes kannatabki tõhusus ja rahulolu. Positiivne näide Siin toon välja eelmise ettevõtte konkurendi http://www.maribell.ee/. Juba esimesel momendil silm haarab...
Lisateave

Naatani tarkvaraprojekti litsentsid (7. nädal)

  Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev  copyleft ) BSD litsents (ilma  copyleft ita) Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Olles Naatani asemel ning ärivaralist litsents i valides, oleks minu jaoks esimeseks puuduseks hind. Tal peab see tarkvaraprojekt piisavalt kasumit tooma, et ta oma tarkvara kohta käivat konfidentsiaalset infot (nt lähtekoodi) kaitsta saaks ehk vajadusel juriste palgata ja nt töötajaid koolitada. Positiivne on ärivaralise litsentsi valikul muidugi õigus takistada teistel oma toodet levitamast ja kopeerimast. Aga suurfirma peab selle litsentsi puhul oma tarkvara kaitsmisega järjepidevalt ja aktiivselt tegelema ehk tegema tarkvara levitamise/kopeerimise võimalikult raskeks. GNU GPL 'i puhul on tegu litsentsiga, mis lubab teha kõike, mida ärivaraline ei luba (kopeerida, muuta, levitada) kui litsents käib...
Lisateave

Uue (kollase) meedia väljundid (3. nädal)

Kollase meedia tarbimisega on mul selline lugu, et ma nagu enda arust üldse sellele ei keskendu, aga päeva lõpuks jäävad mulle millegipärast meelde kõige rohkem just nende (sky, kroonika jne) avaldatud uudised, mitte nt äripäeva majandusnäitajad ega mingid teise liigi meedia kajastatud kõrgkultuurisündmused. Loomulikult nõuavad majandusalased artiklid rohkem süvenemist, aga kuna ma pole liitunud ühegi tasulise meedia väljaandega, siis artiklitega ma nagunii lähmalt tutvuda ei saa. Seega uudised jõuavad minuni pealkirjadena põhiliselt Facebook'is. Ma ei hakka edasi filosofeerima, miks kollane meedia rohkem mõjuvõimsam on kui mõni muu ajakirjanduse liik, vaid ajendatuna faktist, et kollane meedia mind enim mõjutab, analüüsin ma järgnevalt kahte "kollast" ajakirja- Kroonika ja Nelli Teataja. Kroonikast teab mu tutvuskonnas igaüks ja arvatavasti enamik Eesti uudiste lugejaskonnast. Kroonika on peamine meediaväljaanne, kelle uudised mulle koos Postimehe, Sky ja Delfi omadega F...
Lisateave