Test

 Testike

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kasutatavus veebis

Veebis on palju erinevaid valdkondi, kus kasutatavust hinnata. Nt internetipanga ja ülikooli pakutavaid teenuseid kasutan ma mobiilirakendustes. Seetõttu valisin ma kasutatavuse hindamiseks veebis ilusalongide koduleheküljed, mida ma viimati külastasin. Hindamiseks kasutan ma Jakob Nielseni kasutatavuse komponente: Negatiivne näide Halva näitena toon siia https://kammisassi.ee/#. Õpitavus ja meeldejäävus on siin mitte väga aeglane, kuna tegu on lihtsa ühe lehelise leheküljega, mida alla skrollides leiab lõpuks ikka midagi üles. Siin aga kannatab tõhusus, leheküljel alla liikumine on tehtud vaevaliseks. Menüülinkidele vajutades jõuab küll kiiremini erinevate teenusteni, kuid aktiivseks tehtud teenused ei avane, nt ei näe midagi juukslõikus, massaaži... kohta. Vigu siin lihtsal leheküljel kasutajal teha pole õnneks võimalik. Kokkuvõttes kannatabki tõhusus ja rahulolu. Positiivne näide Siin toon välja eelmise ettevõtte konkurendi http://www.maribell.ee/. Juba esimesel momendil silm haarab...
Lisateave

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost (2. nädal)

Kujutis
 Mina pean interneti alguseks ikkagi 80'ndate teist poolt, kui Arpanetist arendati edasi NFSNet ja sellest tulenevalt hakkas koolide ning ülikoolide vahel läbi telefonivõrgu tihe e-kirjade saatmine- mis ongi minu esimeseks kirjeldatavaks nähtuseks. Kuna 80'ndatel läksid massidessde pisemad arvutid, sellised mida said endale lubada ka juba tavainimesed (mitte ülikoolid ja uurimisasutused), siis e-mail läks massidesse ning saadi suhelda juba oma tuttavate/sugulastega või äripartneritega. Lühidalt kirjeldab minu järgmist mõttekäiku allolev pilt:) Teiseks nähtuseks on mul kaugkautusprotokoll telnet, mis pole kadunud, kuid on asendatus SSH'ga ehk uuema tehnoloogiaga millele on lisatud krüpsteeritud kanal, mis ei võimalda nii lihtsasti enam pealtkuulamist. Muidu enamik nähtusi tundub olevat edasiarendamisega tänapäeva jõudnud, hetkel ei leidnud päri sellist tehnoloogilist nähtust, mida poleks edasi arendatud.:)
Lisateave

Naatani tarkvaraprojekti litsentsid (7. nädal)

  Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev  copyleft ) BSD litsents (ilma  copyleft ita) Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Olles Naatani asemel ning ärivaralist litsents i valides, oleks minu jaoks esimeseks puuduseks hind. Tal peab see tarkvaraprojekt piisavalt kasumit tooma, et ta oma tarkvara kohta käivat konfidentsiaalset infot (nt lähtekoodi) kaitsta saaks ehk vajadusel juriste palgata ja nt töötajaid koolitada. Positiivne on ärivaralise litsentsi valikul muidugi õigus takistada teistel oma toodet levitamast ja kopeerimast. Aga suurfirma peab selle litsentsi puhul oma tarkvara kaitsmisega järjepidevalt ja aktiivselt tegelema ehk tegema tarkvara levitamise/kopeerimise võimalikult raskeks. GNU GPL 'i puhul on tegu litsentsiga, mis lubab teha kõike, mida ärivaraline ei luba (kopeerida, muuta, levitada) kui litsents käib...
Lisateave